Tuesday, September 27, 2011

Animatsuri 2011

Animatsuri 2011 on nüüd siis läbi. Äärmiselt tore nädalavahetus oli. Laupäevane moeshow läks ka korda ning võiks öelda, et meie lolita infolaud oli suhteliselt populaarne :D. Õnneloosi jaoks on meil hunnik nimesid ning peagi loositakse võitjad välja. Uusi liikmeid saime ka kuhjaga juurde.

Ma ei oskagi hetkel midagi nii väga kirjutada, aga eks pildid räägivad rohkem kui tuhat sõna ( ja video veelgi rohkem)






3 päeva pole õieti midagi söönud ja magada on ka vähe saadud. Ehk tuleb peagi veidi pikem ja põhjalikum sissekanne. Aga pead ma ei anna, kuna selline kahtlane asi nagu "elu" on tekkimas ja kool nõuab ka oma aja :)

Thursday, September 22, 2011

Lolitakultuuriga seotud terminite õigekiri

Lolitakultuur hakkab Eestis vaikselt üha jõulisemaks muutuma. Meil on kohe-kohe valmimas korralik Eestis elavatele lolitadele ning nende tegevustele pühendatud lehekülg ja foorum. Seega oli vajadus kindlad terminid  paika panna. Suur tänu Teelele, kes EKI'ga konsulteeris.

"Eesti trükimeediast on aastate jooksul läbi käinud mitmeid erinevaid lolitastiili terminite kirjapilte. Kuna eestikeelseid termineid ametlikult pole ning kasutusel on tihti omavolilised tõlked võõrkeeltest (jaapani ja inglise), siis on selline praktika mõistetav. Selguse ja ühtsuse huvides konsulteerisime Eesti Keele Instituudi keelenõuandega ning saime järgmised juhised:

Stiili nimetus:
lolitastiil, lolitamood
Näited:
Kannan lolitastiili igapäevaselt.
Jaapani suurlinnade tänavatel võib näha väga palju lolitamoe esindajaid.

Stiili esindaja:
lolita
Näited:
Moe-show'l osales palju põneva välimusega lolitasid.
Olen olnud lolita juba viis aastat.

Inglis- ja jaapanikeelsed vasted tuleb kirjutada kursiivis, jutumärke ei kasutata. Käänamisel kasutada käändelõpu eraldamiseks ülakoma – võõrkeelne sõna kursiivis, eestikeelne käändelõpp ja muud tunnused püstkirjas.
Näited:
gosurori
'dele
Gothic Lolita
'na

On lubatud kasutada ka eestikeelseid tõlkeid, näiteks gooti lolita, ent selguse huvides jääme meie oma kirjutistes pigem ingliskeelsete terminite ja kursiivi juurde."

----
Bloomers'ite osas ei ole me siiski veel otsusele jõudnud :D

Wednesday, September 21, 2011

Individuaalsus, kollektiivsus, bränd ja parasaito

Olen siin "palavikudeliiriumis" (nagu Hanna täna nii armasti ütles xD) igasuguseid asju proseminariks välja mõelnud ja nüüd on siis enam-vähem teada, milliseid probleeme käsitlen.
* Individuaalsuse ja kollektiivsuse paradoks
* Brändilembelisus
* Parasaito
Peaks vist veidi seletema, mida nende all silmas pean.

Individuaalsese ja kollektiivsuse paradoks. 
Lolitad on eraldi võttes kõik suhteliselt individuaalsed. Kui neid aga palju koos on- eriti veel ühe alastiili viljelelaid, siis tekivad  nö kloonid.  Paar pilti, et asjast paremini aru saadaks :)



Angelic Pretty fännid

Soome Gothic Lolita meetup
Nende teemaks oligi siis Gothic Lolita. Nad ei kanna alati seda stiili, kuid  pilt sobis minu meelest hästi  mõtte illustratsiooniks. Pilt ise on siit saadud.

Olgu siis Sweet Lolita või Gothic Lolita, tavainimese jaoks on nad ikka grupp ühtemoodi  "imelikult" riietuvaid inimesi. Või siis nagu Lolita Screts'ites neid nimetatakse - Angelic Pretty Clones ja Mana-sama Clones. Selgituseks: Angelic Pretty on firma, mis valmistab Sweet Lolita riideid. Mana-sama on lolita maailma üks juhtfiguuridest ning tal on oma rõivabränd Moi-même-Moitié. 

Mana-sama (muideks, ta on mees)

Eks Mana-sama austajad üritavad ka tema moodi välja näha ja siis  võib tekkida nö kloon. Samas jookseb siin piir cosplay'ga. Kui kanda täpselt samu rõivaid ja taoline meik teha, kas siis cosplay'itakse Mana-sama või ollakse ikkagi lolita :D? Jätan sellele küsimusele praegu veel vastamata.

Bärndiriidedeid  valmistatakse üldiselt vaid kindlas mõõdus. Tavaliselt keskmise jaapanlanna järgi. Kui mõõtmed on teised, siis brändi kanda ei saa. See võib aga viia selleni, et inimest ei võeta tõelise lolitana vastu. Ma ei saa küll päris kindlalt väita (uurimus on veel tegemata), et brändi mitte omav lolita pole kohe see nö õige lolita. Kuid on lolitasid, kes nii arvavad.  

Kindel mõõt=  kindlasse gruppi surumine, kollektiivsus. Ei saa muidugi väita, et kollektiivsus vaid halb oleks. Nii on võimalik leida sarnase huviga inimesi ning punuda sõprussuhteid. Grupisiseselt leitakse tuge, jagatakse nippe, kuidas parem lolita olla ning kuidas välismaailma suhtumisega toime tulla. 

Aga kuhu jääb siis individuaalsus? Võib ju proovida erinevate stiilide kombineerimisega, kuid üldiselt ei vaadata Läänes, eriti veel Euroopas, sellele hästi. Siin on reeglid suhteliselt karmilt paigas. Kui sul ikka pole õiget siluetti, siis sa ei pruugi ka õige lolita olla. Lolita siluett ongi minu jaoks üldse kogu moe/elustiili/subkultuuri juures kõige tähtsam. See on see, mis teeb lolitast lolita.  

Individuaalsuselt veel nii palju, et alati saab ise rõivaid õmmelda või kellelgi õmmelda lasta. Isevalmistatud riided on alati väga toredad, kuid siin on kerkib taas brändi küsimus esile. Brändi omamine on lolita moes ikkagi väga tähtsalt kohal. Muidugi võib replica'id osta. Seega  on võimalik ka XXL-suuruses neidudel kanda kleite, mis olid algselt vaid jaapanlannadele mõeldud. Samas on selle üle Lolita Secrets'ites ikka väga palju draamat olnud.

Brändiembelisust ma juba eelnevalt puudutasin, seega parasaito'de juurde. Parasaito on meie mõistes parasiidid. Mis parasiidid on, osakb vist igaüks ettekujutada, aga jaapanis on sellel veidi teine tähendus. Nimelt peetakse silmas neid inimesi, kes elavad oma vanemate juures. Nad käivad küll tööl, kuid ei alusta iseseisvat elu. Nad kulutavad kogu oma palga hobide peale (nt lolitale). Siit tuleb ka muidugi välja, et  lolita on veidi rikkamate inimeste nö lõbu. Näiteks üks kleit  võib maksta  2500-5000 kr. Seega kogu outfit võib olla 10,000-15,000 kr. Iseseisvat elu elav inimene seda endale üldiselt lubada ei saa, kui ta just väga head palka ei saa. Kuna aga parasaito'd raha üürile, toidule jne ei kuluta, siis saavad nad endale lolitat lubada. 

Läänes tundub sama olukord valitsevat. Ma ei saa muidugi taaskord midagi kindlalt väita, kuna uurimust pole veel läbi viinud, aga olen kindel, et lolitat saavad endale rohkem lubada need, kellel pole õdesid ega vendi. Mul oli enam-vähem sama olukord.  Ei usu, et ema oleks olnud nõus ostma selliseid riideid, kui mul õde või vend kõrval oleks olnud. Ainsa lapse eelised? Arvatavasti. 

Alati muidugi nii ei ole. Kuid arvan, et algsuses sõltub kõik vanemate rahakotist. See oleneb muidugi ka sellest kui vanalt lolita avastada. Välismaal on  lolita hankimisega  muidugi paremad lood. Heaoluriigid, hea palk. Kui siis veel ainukene laps olla... nojah  :D

Hmm, olen suhteliselt kindel,et unustasin paar asja ära. Ehk kunagi täiendan :)

Monday, September 19, 2011

Kuidas aeg ikka lendab. Järgmisel nädalavahetusel on juba Animatsuri ja moeshow. Õnneks jõudis mu parukas kenasti Eestisse kohale. Nii et seal saan parukaga ringi "kepsutada" ja ei pea nii väga muretsema, et tuul soengu ära rikub (Mu juuksed ei taha kunagi paigal püsida ning tuulega meeldib neil eriti lennata, isegi kui tuul vaid õrnalt puhub.)

Taobao tellimus on ka lõpuks valmis. Saatekuluks kujunes 97€. Alguses sooviti kahe paki eest 123€ saada. Ühes siis petticoat, kingad, pluus, seelik, peakaunistused ning teises päevavari. Ma polnud eriti vaimustuses mõttest, et pean päevavarju eraldi saatmise eest 30€ maksma. Rääkisin nendega veidi ning nüüd saadetakse päevavari airmailiga. Ja hind langes ka kenasti. Kuigi  97€ saatekulu on siiski veel karm. Võiks veel odavam olla, aga kuna pooldan, et üks pakk saadetaks EMS'iga, siis tuleb lihtsalt rohkem maksta. Ei tahaks eriti, et  kingade ning seeliku pakk kaduma läheks D: 

Ja eilne "šoppamistuuri" outift:

Viimasel ajal olen Baby, The Stars Shine Bright JSK ikka väga palju kandnud. Enne rippus see pikka aega niisama kapis, nii et ongi hea :D

Ja mul õnnestus uue seeliku jaoks kingad leida :)


 Muusikat:


Wednesday, September 14, 2011

Asano Shō Estonia kontserdisaalis



Kuna olen jaapani keele ja kultuuri eriala üliõpilane, siis lihtsalt pean tänasest kontserdist rääkima :D
Ma olen ikka veel vaimustuses. See oli nii hea. Esimeses pooles esitati Jaapani traditsioonilist muusikat. See võttis sõnatuks. Teises pooles esitati etonodžässi. Polnud küll nii väga minu maitse, kuid ometi väga hea ja nauditav. Esinejad särasid ning tõsiselt nautsid kogu esinemist ja tundisd selle üle rõõmu. Esitusele tuli ka Tätte "Tuulevaiksel ööl", mida lauldi eesti keeles. Peale seda esitati veel kaerajaani. Ma poleks uskunud, et näen kimonodes jaapanlannasid kunagi  kaerajaani tantsimas. Lisaks tõmmati publik ka lava ette tantsima. Eriti säravad olid muidugi lood, kus Ishikawa Yoshiume tantsis.
Kogu see üritus tõi lausa pisara silma. Jaapani kultuur toodi koju kätte ja seda vaid 5€ eest. 

Praegu on käimas Jaapani kultuurikuu, nii et mul tegemist jätkub. 17.oktoobril tahan Hachiōji Kuruma Ningyō nukuteatri etendust vaatama minna.  Laupäeval ostan arvatavasti pileti ära :)

Aga nüüd killuke tänasest õhtust.