Friday, March 30, 2012

Orientation

Täna läksin esimest korda ülikooli. Leppsin eelmisel päeval Dorothaga ja Agathaga (mõlemad poolakad) kokku, et lähme koos, kuna kartsin üksi rongidega ringi seigelda. Hea oli, et läksime. Üksi oleks ma arvatavati valel suunal sõitvale läinud xD Rongijaamas tulid meie juurde veel 2 sakslast Dana ja Berthe? (pole õigekirjas kindel). 


 Paremal pildil on Gakushuin Women's College peasissekäik

Liikusime siis koos edasi ja läksime orientatsioonile, kus kohtasime veel 2 teist üliõpilast (kelle nimesi ma üldse ei mäleta, kuna nad ei ela meie ühikas). Orientatsioon ise oli suht mõttetu. Meile loeti tekstid ette, mille olime eelnevalt juba saanud, teemadel mida tuleb teha jne. Õnneks tehti seal ka midagi asjalikku ja meile anti igasuguste stalker'ite ja muidu tülitajate vastu alarmid. Kui sealt otsmik ära tõmmata, hakkab see üürgama nagu ma ei tea mis asi xD. Nii et oleme kaitstud. Täitsime paar vajalikku dokumenti ära ja peale seda hakkasid  2 jaapanlannat (Ayako ja Sachi?) meid kantseldama - aidates meil alien'i kaardi jaoks pabereid täita, tervisekindlustused ära teha, mobiilid osta ja ka 3 kuu ühistranspordikaardi soetada.

Ikebukuros

Tervisekindlustuse tegemine võttis kohutavalt aega ja seda tegime vaid mina ja Dana. Ma ei kujuta ette kui kaua me seal oleks istund, kui kõik oleksid selle ära teinud.  Ma ei saanud küll täpselt aru millal ja kuhu me midagi maksma peame, aga ju tuleb postkasti teade. Mobiili saime ka nii,et ei pidanud praegu midagi maksma, aga postkasti tuleb millalgi arve ja siis me peame selle vist supermarketis ära tasuma või nii. Eks siis näeb, kui asi nii kaugel on. 

Mobiili ost ise oli paras põrgu. Minul jooksis aju kokku ja ma loobusin üritamast midagi aru saada. Õnneks oli mul Dana kõrval ja ta seletas enamus asju ära ja seda muidugi saksa keeles. Nii et ma rääkisin poole ajast ka saksa keelt. Hea praktika, pole seda 3 aastat enam teinud. Ma kõlan väidetavalt kohati nagu šveitslane xD Nüüd mul on siis jaapani mobiil ja saadan rõõmsalt jaapanikeelseid maile/sõnumeid. Sellega saan hädaolukorras ka mujale maile saata, eriti veel, kui ise laptopi taha ei peaks saama. 

Kurb on iseenesest see, et kõik on jaapani keeles palju paremad kui mina ja oskavad poole rohkem kanjisid. Meie olem Eestis 600 juures (ok nüüd vast liigume 700 juurde ),aga nemad on 1200 ja veelgi rohkem selgeks õppinud. Nii et mul on ka rongijaamades orienteerumine veidike raskem. Õnneks on kõikidele asjadele pandud inglisekeelsed versioonid juurde. Muidu oleks ma omadega vist täiesti metsas xD

Kogu see asjaajamine algas täna kell 11 ja koju jõudsin alles 9 õhtul. Ma pole kunagi nii palju inimesi näinud kui täna. Ikebukuro oli paksult rahvast täis. Sellega muutus kõik kuidagi jaapanlikumaks. Alguses ei realiseerinud mu aju vist kogu asja ära ja eks Heiwadai ole suht vaikne nagu Tallinn või Tartu :D Ahja, Sachi (?) küsis, kas mulle meeldib lolitamood (ja seda kuigi ma olin tavariietuses) Fyeah ¦D


 Obscurity - Keldagau
Pole üldse Jaapani-teemaline,aga mängib mul taustaks :D

Wednesday, March 28, 2012

Esimesed feilimised ja muud asjad :D

Nonii. Jõudsingi Jaapanisse kohale. Täitsa elusalt ja tervelt ♥
Lennukis istusin ühe ilusa jaapanlanna kõrval. Tundsin end tema kõrval hiiglasena. Tal oli seal mõnusalt ruumi ja minul olid jalad ruumipuuduses xD. Asi võis ka olla selles, et ees istuvad jaapanlannad olid oma toolid alla lasknud, mis kahandas minu ruumi veidike. Lendasime lennukiga üle Eesti just siis, kui meile sööki serveeriti. Päris tore oli veel viimast korda Eesti territooriumil kartulit süüa xD 

Jaapanis läksid tolliprotseduurid väga ruttu. Kohver "vaadati" läbi, aga pigem ajas kontroll minuga juttu ala kus ma õpin, mis mu eriala on ja mis mind Jaapani puhul kõige rohkem meeldib. Peale seda pani ta kohvri kinni ja tõstis selle jälle maha (kohver kaalus 32 kilo xD) Peagi olin juba väljas, ostsin pileti Shinjukusse ja helistasin Gakushuin Joshidaisse. Alguses rääkisin normaalselt jaapani keeles, kuid siis ühendati mind teise inimesega ja mu aju kiilus enam-vähem kinni. Õnneks saime inglise keeles asjad ära räägitud. Teel Shinjukusse tegin pilte ja tundsin end turistina, kuigi õiged turistipildid need pole. Aga küll ma need ka kunagi jõuan ära teha. Olen harjunud sellega, et seinade ja tänavate vahel on mingid puud ja muu ala ehk sisi ruumi on küllaga. Jaapanis seda pole, nii et kohati oli mul tunne,et me sõidame kohe kohe teelt/sillalt. Kohati ei ole siin ka kõnniteid. On vaid valged jooned, mis seda tähistavad ja kuhu autod end pargivad.



Shinjukus tuli üks vahetusüliõpilaste tegevust juhtiv proua mulle vastu ja küsis kas ma olen väga väsinud. Nimelt oli üks Poola neiu veel tulemas tunni pärast ja hea oleks olnud ta ära oodata. Üritasin rõõmsa näo pähe teha ja ütlesin, et pean veel vastu. Läksime siis kohvikkusse aega parajaks tegema. See polnud üldse tore. Mu aju oli täielikult surnud ja ma ei suutnud ühtegi normaalset jaapanikeelset lauset genereerida. Nii et enamus ajast rääkisime inglise keeles. Ma ei tea kas ma kõikusin ise või mingi silmapete,aga minu jaoks kõikus kõik. Kõigele lisaks suutsin ma tellimusega feilida. Lugesin grapefurit, mille aju registreeris viinamarjana. Alles hiljem jõudis kohale,et greipfruit on see jube greip. Ja see mahl oli oi kui õudne. Kuid andsin endast parima ja jõin ära. Vahepeal jõudis üks vanem proua mulle öelda,et olen armas. Talle vist meeldis mu väga-väga halb jaapani keele purssimine. Selle ajaga oli tunnike möödunud ja me läksime Poola neiule vastu. Peale seda liikusime lõpuks ühika poole. Vahetasime vist kolm korda rongi. Kõige raskem oli saada oma kohvriga ühes peatuses treppidest üles. Õnneks aitas vastutulnud proua mind, sest muidu poleks ma edasi liikunud.

Jõudsime lõpuks Heiwadai peatussesse ja roomasime maha. Ees oli veel 15-minutiline tee, mis osutus väga raskeks kohvri, kottide ja väsimusega (vedasin siiski 40 kilo endaga kaasas. 32 kohver ja 8 kg käsipagasit). Ühikas vedasid kaks meest, kes juhuslikult välja ilmusid, meie kohvrid üles. Õnneks. Elan siiski 3ndal korrusel ja ülesminek on palju raskem kui allatulek. Panime kohvrid ära ja läksime dokumente täitma. Meile seletati kõik jaapani keeles ära. Ma sain küll aru, kuid mul on kahtlane tunne,et ma ei pannud küllalt hästi tähele, kuna aju oli selleks ajaks end juba täielikult välja lülitanud. Täitsime asjad ära, saime hunniku dokumente, näidati prügikoht ja pesupesemis aparaadid ära ja peale seda roomasin tuppa tagasi. Mul oli nii paha olla. Kartsin,et kukun iga hetk kokku, aga õnneks pidasin vastu. Toas viskasin mantli peale ja jäin magama. 

Paari tunni möödudes ärkasin taas ja üritasin elektrit sisse saada ja muid asju tööle. Peale pikka nuputamist teemal "miks mul elektrit pole" sain aru,et pean selle sisse lülitama. Geenius. See tehtud sain kenast sooja vee sisse ja kliimamasina (mul ei tule selle õige termin meelde xD) Üritasin laptopi ja internetiga veidi jamada, kuid see oli edutu. Kaabel ei mahtunud adapterisse ja seega loobusin netiga jamamisest. Läksin taaskord voodisse, kuid kuna Eestis oli alles kell 9 paiku õhtul, siis und eriti ei tulnud. Passisin ärkvel ja mingi hetk vajusin ära. Hommikul ei suutnud end kuidagi voodist välja vedada ja magasin 12ni. Peale seda roomasin duši alla ja tagasi magama. Siis ärkasin taas ja panin end riide.  

Muide, keegi kes siin enne elas on väga roosat armastanud. Mul on kapp täis roosasid riidepuid, roosa peegel ja ehtekarp ja roosad nõud. Nojah. Aga ega ma kurda. Tasuta asjad. Ei pea potte, panne ja muid asju ostma.  Nüüd on seal roosas ehtekarbis minu kenad sünged kaelakeed xD

Hmm andsin täna landlady'le omiyage üle ja küsisin abi elektroonika poe leidmisega. Ta andis mulle kena kaardi ja näitas kus täpselt asus. Seletas ka veel kenasti :D Temaga koos oli üks noorem jaapanlanna, kellele meeldis mu kleit. Üritasin siis neile seletada, et need on minu jaoks tavariided, aga pidin nüüd ka veel tavalisemad riided hankima. Ma ei tea kui palju sellest välja tuli, aga asi oli siiski parem kui eile.  Peale seda kappasin juba poodide poole - oli vaja uus laptopi adapter/kaabel saada ja süüa muretseda. Adapter sellepärast, et minu enda omad otsutasid,et nad ikka ei lase nii suurt otsikut sisse. No tore tore. Kuna ei viitsinud nendega enam jamada, mõtlesin,et ostan kogu laptopi kaabli uuesti, siis oleks ühenduse probleem lahendatud. 

Elektroonika poes ekslesin ringi. Poetöötajad vaatasid mind kahtlaselt, kuid ei julgenud vist küsida, kas saavad aidata. Välismaalane ikkagi, mine sa tea kas räägib jaapani keelt. Õnneks sain ühega silmakontakti ja siis küsisin, kas neil samsungi jaoks  on. Ta läks siis oma kolleegidelt küsima ja lõpuks otsustati mulle siiski tavaline adapter anda ja kinnitati, et see töötab. Vaatasin neid auke ja küsisin veel üle, kas see on ikka sama. Kinnitati veel kord ja siis juhatati mind kassani. Maksin rõõmsalt ära ja liikusin 7eleveni poole, et raha asja kontrollida. Seal sain kenasti raha välja võetud ja süda on muutus kergemaks. Kuna juba seal olin, siis otsin süüa ka. Piinlik öelda,et tegelikult ei ostnud nagu midagi aga ometi läks 20€. Iga asi maksab oma 2-3€.  Nägin seal maasika "või"saia ja ostsin ära. See oli nii hea. Maksis küll 2€ (nagu kõik asjad.. ) aga ahh, see maitse oli seda väärt. Ostan arvatavasti teinekordki. 

Strawberry sandwich ♥

Kassasse jõudes tekkis mul probleem raha asetamisega. Ma ei leidnud õiget kohta. Andsin siis käest-kätte, aga tekkis kuidagi kahtlane tunne. Kodus googledasin veidi ja leidsin, et neil on raha panemise jaoks eralid asjad (nagu Eestiski) aga nende oma oli nii valge ja kassaaparaadi juurde kinnitatud, et ma pidasin seda üheks aparaadi osaks. Nojah, sain targemaks xD minu esimesed ostud siiski :D ja eks mulle kui imelikule valgele andestatakse rohkemat xD 

Ühikasse jõudes tahtsin enda toidu soojaks teha, kuid suutsin selle käigus aluse kahanema panna. Pärast märkasin,et selle peaks poe juurde tagasi viima, et see taaskasutusse läheks. Ups. Ma ei tea, kas nad deformeerunud alust enam tahavad xD Aga nüüd tean paremini ja toitu enam kaasa pandud alusega sinna masinasse ei pane. Samas ei lähe sinna ka üksi siinolevatest nõudest. Arvatavasti pean ostma küpsetuspaberi või nii ja siis selle mingile alusele, mis ahjuga kaasas on, asetama. Ei tahaks eriti uskuda, et nad niisama toitu sellele panevad. Midagi peab siiski all olema.  

Piim on siin kahtlaselt magus ja tundub,et paljud teisedki joogid. Nt mahl, mille ma otstin, maitseb nagu lutsukomm.  Rohkem pole veel toiduga katsetanud, aga ühika juures on taiyaki müügikoht. Kavatsen sealt peagi läbi astuda. 

Seiklused ja feilimised jätkuvad, kuid nende kaudu õpin Jaapanit lähemalt tundma *_* Nii tore on seda kõike koha peal teha.


Summary: I arrived in Japan after a long long flight and was rather dead. That comes from the 15 h flight + moving with bags that are together about 40 kg.  Once I arrived at the dormitory I managed to sign the papers and listened to the guidelines, tho my brain was so dead at that time, that I couldn't notice every small detail. I got into my room and went to sleep. Woke up after a while and managed a few things. After that I went back to sleep and slept a long time. The next afternoon I went shopping and asked the landlady directions for a shop. Went into the shop was lost like a little lamb but managed to get contact with a salesperson. I think they were kind of afraid to come and talk to me bc I'm white and who knows if I can talk in japanese xD. Anyway I told them what i needed, but they guided me to the adopters and gave me one. I was a bit sceptial about the adopter since it's holes seemed to be small. They said that it will fit tho. And with that i bought it. Went to 7eleven tried to take a bit of money out and it worked. A stone got lifted from my heart. So i bought a few things including the strawberry sanwich, from which u can see a picture above. (There were also pictures of my way to Tokyo + picture of the pink mirror and jewelrybox are some of the items that the former student left here. They might be pink but hey that means I don't have to buy new things and spend money xD) Also all the things are so sweet here. The milk tasted really sweet and the juice like candy. 

Monday, March 26, 2012

Juba homme....

Ma olen kindel, et suudan midagi maha unustada. Midagi, mis on tegelikult väga tähtis ja mida on kohe peale saabumist vaja. Vahepeal suutsin siin omiyage'de* pärast paanitseda. Äkki neid on liiga vähe? Äkki ei jagu kõigile? Ja siis jõudis kõige hullem asi kohale. Ma olin jaapanlaste pakkimiskultuuri unustanud. Nad pakivad alati kõik nii perfektselt ja kaunilt ära. Ja ma unustasin omiyage'd pakkida. Seda viga saab õnneks veel parandada, kui homme poest läbi minna ja paar kinkekotti muretseda. Muidugi oleks palju kenam, kui ma kõik ära laseks pakkida, aga tundes ennast, tahan valida mida ja kui palju ma kellelegi annan. Loodan,et jaapanlased andestavad mulle selle "apsaka", kuna olen välismaalane xD

Kohver on mul kohe-kohe valmis. Enne kaalus 20 kg, nüüd  vast veidi rohkem. Üritan mitte üle 23 kg minna ja oma asju veel käsipagasisse (8 kg lubatud ! ) mahutada :D Ma olen hetkel üsna närvis. Kogu asi hakkab kohale jõudma. Ma tõesti lendan Jaapanisse. Suur unistus läheb täide. Alles olin esmakursuslane, kes kuulis esimest korda sellest toredast võimalusest ja nüüd ( 3 aastat hiljem) olen ise Jaapanisse minemas. See on nii vapustav ja uskumatu.

Mul pole õrnemat aimugi millal ma võiks jälle netti saada ja siia midagi kirjutada :D Loodan, et ühika puhketoas on wifi, et saaks seda alguses kasutada ja hiljem selle juba tuppa saada.  Üritan võimalikult palju pilte teha ja võimalikult palju kogeda :D

Buy all the brand!  Haha, tegelikult mitte. Kuid eks paar uut riidehilpu ostan kindlasti ja overknees'e ka, kuna need on mul talvega kuskile müstilisse paika kadunud.

Järgmine sissekanne tuleb juba Jaapanist ♥

* omiyage - suveniir/kink, mis tuuakse reisilt kaasa teistele

Friday, March 23, 2012

4 päeva veel !?

Ma peaks ütlema,et valmistun korralikult reisiks ette ja olen kohvrit mitu korda pakkinud, et näha kuidas asjad kõige paremini sinna sisse mahuvad. Nojah, peaks ütlema. Pole seda teinud. Peale koju jõudmist suutsin haigeks jääda ja olin siruli voodis. Tegelikult oli mul ka plaanis veel kord kanjid korralikult läbi vaadata ja jaapani keelt korrata. Nii palju siis sellest D: Täna on esimene päev, kus ma suudan normaalselt liikuda ja midagi teha.

10. märtsil pidi meil pisike lolita kokkutulek olema. Kokkutulekust kujunes hoopis ärasaatmispidu. Mul polnud sellest plaanist vähimat aimugi ja olin ikka väga üllatunud, kui sõbrad äkki välja ilmusid. Olin arvatavasti üpris koomilise näoga xD. Aga jah, aitäh kõigile, kes kohale tulid ja koosviibimise toredaks tegid ♥

Kuna kokkutulek "pidi" väheste inimestega olema, siis olin suht casual'ilt riides
 Pluus: Õmbleja valmistatud
Seelik: Hand-made
Ehted: Alchemy Gothic

 Pean lihtsalt Evely kunstiteost teiega jagama :D 

Aga jah, homme on perekonnaga viimane koosistumine, laupäeval pakkimine, pühapäeval Tallinna ja esmaspäeval juba lendan @_@' Jaapanis peaks üks vahetusüliõpilastega tegelev jaapanlanna mulle vastu tulema ja mind siis Azaleasse viima. Ja mul vist õnnestus Gakushuini stippi saada.


Gorgoroth - Rebirth

Sunday, March 4, 2012

Fotosessioon

Kunagi ammu-ammu pakkus Kristi meie lolitakommuunile välja võimaluse teha üks väike fotosessioon. See lükkus küll oma kolm kuud üha edasi ja edasi, kuid lõpuks saime asja tehtud :) Pilte pole küll palju, kuna ma pole veel Kristilt originaale saanud, kuid ehk pakuvad need vähesedki huvi.
Pildistajaks oli Kristi .



JSK: Alice and the Pirates
Pluus: Surface Spell Gothic
Kingad: An*tai*na
Peakaunistused: Teele valmistatud ja Surface Spell
Gothic (vist xD )

Ma küll tag'isn postituse meetup'iga, kuid tegelikult see otsene kokkutulek polnud. Aga nii on kõik Eesti lolitakommuuni tegemised ühe tag'i all :)