Thursday, September 27, 2012

Harajuku Fashion Walk #12, Uni stuff

Harajuku Fashion Walk oli hästi vihmane ja ma ei ütleks, et külm, aga kuna mu riided tilkusid ja tuul puhus, siis oli ikka väheke jaheda võitu. Suhteliselt uskumatu, et sellise vihamaga üldse läbi Harajuku kõnniti. Mingi telekanal filmis ka. Mind ahistati selle kaameraga päris pikalt. Hiljem sooviti ka intervjueerida, kuid otsustasin kaamera ette rohkem mitte ronida. Iona ja D said selle intervjuuga väga hästi ise hakkama xD 19. oktoober peaks filmitu saates 未来シアター ilmuma. Kuna me after partyle ei läinud, tegime oma outfitshotid Takeshita tänava lähistel ära. Pilte mul Harajuku Fashion Walkist loomulikult jagada pole, kuna ei tahtnud padukaga kaamerat välja võtta.

Hiljem saime teiste lolitadega kokku ja külastasime uut secondhand lolitarõivaste poodi. Mul õnnestus sealt Atelier Boz'i seelik saada~

 Harajuku Fashion Walk #12

Outfitshot
Pluus: Moi meme Moitie
Seelik: Atelier Pierrot

Esmaspäeval algas kool. Alguses tundus kõik kena, kuni ikebana tunnini. Mu nime ei olnud millegipärast nimekirjas. Järgmine päev sain teada,et Kishi oli vea teinud ja mu tunniplaanis loengu valesti märkinud. Nüüd on mul 10:40 - 12:10 Shodou; 14:40- Kadou. Enne jooksid loengud kenasti järjest, nüüd on nõme paus vahel. Edasi-tagasi sõit võtab oma tunnikese ajast muidugi ära =_=  Seega saan vaid veidi üle tunni kodus olla ja siis pean jälle kooli lippama. Ülikoolis ei tahaks ka kogu seda aega veeta, kuna ei suudaks seal niikuinii midagi asjalikku teha D:

Novembris pean Eesti kohta jaapani keeles ettekande tegema. Hauu~ Ma ei taha Q_Q; Loengus osaleb õnneks vaid 4 üliõpilast ja Kumiko nõustus mu ettekande parandamisega, nii et ehk läheb kõik hästi.

Saturday, September 22, 2012

Metüül time, Uni. stuff, Sonjaga Ikebukuros ja Shinjukus

Üle pika aja sain jälle metalkontsertil käidud. Alguses ekslesin 10 minutit Shibuyas majade vahel ringi, kuna ei leidnud  Club Quattro õiget sissekäiku.  Mingil hetkel viskas tulemusteta otsimine üle ja ma võtsin end lihtsalt tumedate kogude sappa. Sissekäik oli kohe Book Off'i kõrval, mis oleks pidanud silma paistma. Aga noh, ma olin ju kindel, et koht on enne Book Off'i ja sellest kaugemale ei läinud. Kui lõpuks õigele korrusele jõudsin, oli minu piletinumber juba möödas, nii et sain 100 inimest hiljem sisse. Koht polnud tegelikult sugugi halb - neljas rida ja keskel.  Kui Decapitated lavale tuli, sattusin inimvooluga vasakule ning kolmandasse ritta. Seegi koht oleks täitsa ok olnud, aga jaapanlased pressisid end kohutavalt peale, nii et lõpuks olime kui kilud karbis. Pole just parim olukord headbangimiseks. Peale selle olin ma taas ainukene, kes koos bändiga headbangis. Jaapanlased lihtsalt hüppasid koha peal ja ruumipuuduse tõttu ei saanud ma ka päris korralikult kontserti nautida. Kui Decapitated lõpetas, otsustasin taha minna, et saaks Fear Factorit nautida. Nautimisest ei tulnud mitte midagi välja, sest nad ei olnud üldsegi head. Kuulasin neid veel aasta või kaks tagasi, kui lives olid nad, noh ütleme nii... mitte minu maitse. Jaapanlastele läksid nad siiski peale ja ma nägin isegi salarymani crowd surfingut tegemas.

Neljapäeval oli uute üliõpilaste welcome party. Pidin Sonjaga kella kaheks ülikooli minema,et seal süüa. Enne seda koputas Dorota mu uksele ning tõi õunakooki. Rääkisime väheke ja jõudsime selleni, et ka tema ja Agata lähevad kohe ülikooli. Seega läksime kõik koos. Teel küsisin juhuslikult,et miks nad nii vara ülikooli lähevad, kui pidu alles poole nejlast algab. Minu üllatuseks selgus, et pidime kella kahest eelmise semestri tulemused kätte saama. Mul polnud sellest kõiges õrnemat aimugi, sest pole maili näinud või vähemalt ei mäletanud ma seda. Kui tagasi koju jõudsin, kolasin postkasti läbi ja  leidsin ka selle kaks nädalat vana maili xD 

Ülikooli väravate ees

Igatahes tulemused olid täitsa head. Kõik üle 80% ja jätkuvalt B grupis. Algne rõõm oli suur, kuid päeva lõpuks kuulsin kahtlaseid jutte erinevatest gruppidest. Väidetavalt pidi B grupis vaid 3 õpilast olema ning ülejäänud A's või C's. Sellele lisandus veel paar vürtsikat detaili, milda ma siin mainima ei hakka.  Umbes 10 minutit tagasi kuulsin just järgmist  juttu, kuidas enamused C grupi inimesi nüüd ikka B'sse tulevad. Segadus. Kohutav segadus, kuid teisipäeval peaks kõik lõpuks  selgeks saama. 

Reedel kolasin Sonjaga Ikebukuros ja Shinjukus ringi. Erinevad animepoed ja Closet Childid said läbi käidud ning saak oli hea. Leidsin endale lõpuks pika alusseeliku ning ühe Black Peace Now korseti. Pildid järgnevad kunagi, kui teen jälle "shopping haul" postituse xD.... Jõudsin ka Kinokuniyasse ning jätsin sinna ~90€ ja lahkusin 6 N2 leveli jaapani keele õpikuga. 

 Taiko no Tatsujin Ikebukuros ja Kabukicho "väravad" Shinjukus

Jaapanisse on lõpuks normaalsed temperatuurid jõudnud. Täna oli vaid 27 kraadi ja päikest polnud. Paradiiis! Homme peaks Harajuku Walk toimuma ja mul pole veel outfit kokku otsitud. Kanjid vajavad ka õppimist ja esmaspäeval algab juba kool. Vaheaeg möödus liiga kiiresti T_T~ Tegelikult peaks ma ühe korraliku tähelepanekute postituse ka veel tegema, aga seda kunagi tulevikus. Lõputööks sain ka väheke rohkem informatsiooni ja jaanuaris peaks ühe teise lolitaga, kes teeb samuti lõputööd lolitamoest (!), raamatukokku minema, et seal veel paar artiklit saada.

 Purikura Sonjaga ning Himawari figuurike

Monday, September 17, 2012

Rococo meetup part 2

Eile toimus Rococo meetup part 2. Kogunema pidime kella ühe paiku Ikebukuro Closet Childis. Ma hilinesin sinna oma 50 minutit, kuna üks uus vahetusüliõpilane tuli mu ukse taha ja palus abi pangaga. Peale seda pidin veel 10 minutit rongi ootama ja siis peatus see ka Kotakemukaiharas oma 5 minutit. Kui ma lõpuks Ikebukurosse jõudsin, siis jäin veel ühe matsuri keskmeisse. Seega hilinesin kenasti, aga vähemalt nägin nüüd oma silmaga alatrite tassimise läbi linna ära. Siiani olen selliseid asju vaid piltidelt näinud.



Kui lõpuks CC'sse jõudsin, vaatasin ruttu gothic-sektsiooni üle ning me liikusime välja, et endale midagi süüa leida. Läksime Shakey'sse, kus oli all you can eat buffet 14€ eest. Väga hea toit oli. Plaanin tulevikus sinna koos Sonjaga minna ja seal paar tundi veeta :D 


 Shakey's

Tagasi meetup'i juurde: Sõime Shakeys oma tunnikese ning arutasime Tokyo välismaa lolitade kommuuni tulevikku. Plaanis on teha postkaardid, mis annaks aimu meie kommuunist, ning jätta need Closet Childi jne. Peale seda läksime Seibusse ja muudesse kallitesse kaubamajadesse snäkke ostma. Nimelt oli meil plaanis õhtul veel Marie Antoinette filmi vaadata ja niisama mõnusalt seltskonda nautida. Tegelikult oligi see meetupi põhiline plaan xD. Seibu oli väga-väga kallis kaubamaja. Kõik tundus ka vägagi luksuslik, aga ostjaid oli seal palju. 

 Seibu kaubamajas (vist xD) Igaljuhul ühes nendest kallitest kaubamajadest.

Kui me sealt väljusime sattusime väga ehmatavale olukorrale peale. Üks salaryman tuikus treppide alguses ja kukkus siis, nägu ees, treppidest alla. Olin selleks ajaks juba treppidest ülesse jõudnud. Seega ma kõige jubedamat kukkumist ei näinud. Kuulsin vaid kolinat ja pead keerates nägin kuidas mees treppidest alla veeres. Kartsin, et ta ei tõuse enam, kuna kukkumine oli ikka suht karm.  Tundus siiski, et mees jäi terveks. Verd ei olnud ning ta palus juba abistajate ees vabandust, et neile tüli tekitas.  Aviva mees küsis meilt pärast naljaga pooleks, kas salaryman nägi meid enne kukkumist või mitte. Tahaks siiski loota, et ta ei kukkunud meie tõttu D:

Sõit Aviva juurde oli päris koomiline. Sattusime suhteliselt vana rongi peale, mis loksutas üpriski palju. Teades jaapanlaste ja rongide suhet, hakkas mu fantaasia lendama ja kujutasin ette, kuidas me üle laipade sõidame. Seega sai rong corpsetrain'iks ristitud :D Tokiwadais ootasime taksot ja kui üks lõpuks tuli, osutus juht vägagi ebameeldivaks. Ta ei osanud oma navigatsiooni süsteemi käsitleda, oli suhteliselt vana ja ühe hambaga. Taksojuht  ei olnud imelikus riietuses gaijin'idest üldsegi vaimustuses ning virises pea terve tee. Kuna taksos oli kohti ka vaid neljale inimesele, siis pidi vaene Aviva rattaga järgi sõitma. 

Õhtu ise kujunes väga toredaks. Vaatasime filmi ning sõime head-paremat. Aeg lendas ning peagi oli aeg koju sõita. Tegime veel ühe grupipildi ning hakkasime rongijaama poole kõndima. Meil õnnestus taas üks takso saada. Seekord oli juht noorem ja väga viisakas :) Ikebukurosse jõudes pidi Sapphira kahjuks koju kiirustama. Iona ja Alicega läksime edasi purikura automaate ahistama. Ükski meetup pole täiuslik ilma purikurata :D







Saturday, September 15, 2012

Sonja jõudis Jaapanisse

Septembri keskpaik on käes ja uued vahetusüliõpilased jõudsid Jaapanisse kohale. Mulle anti "au" ühele neist vastu minna. Ekslesin Shinjukus oma 15 minutit ringi, enne kui õige koha üles leidsin. Vahetusüliõpilane oli selleks ajaks juba kohal. Tal oli 2 suurt 24 kg kohvirt kaasas, nii et ma sain ühe kohe endale tassimiseks. Käed on siiani valusad Dx 

Peale seda, kui temaga ühikasse jõudsin, läksin peagi järgmisele järele. Seekord oli selleks Sonja, üks minu kauaaegne sõbranna Saksamaalt. Tutvusin temaga internetis ja 2006. või 2007. aastal käisin tal Saksamaal külas. Kui keegi oleks meile sel ajal öelnud, et satume Jaapanisse samasse ülikooli vahetusüliõpilasteks, oleks me nad välja naernud. Aga vot, nüüd ongi nii, et me oleme koos Gakushuin Joshidaigakus. Saatus :D? 

Tirisin ta kohe järgmine päev Harajukusse. Sõime seal lõunat, poodlesime ja tegime purikurat. Sonjal oli paar kultuurišokki - teenindajad on nii sõrbalikud, Harajuku on nii kirev jne. Purikura koha lähedal tervitas meid armsa naeratusega noormees, keda Sonja naiseks pidas. See ajas mind lihtsalt naerma. Minu meelest oli ta täiesti mehelik võrreldes paari teisega, keda ma näinud olen :D Olen vist selle noormehe jaoks ka regulariks saanud, kuna käin temast pea iga nädal paar korda mööda xD




Friday, September 14, 2012

Hokkaido vol 2

Kuna eelmine kaamera läks katki, siis sai järgmine päev kohe uus ostetud. Tegelikult oleks pidanud uus kaamera 300€ maksma, aga mingi allahindlus oli ja ma sain selle 180€ :D Vanaga ei anna võrrelda. Zoom on ka 20kordne (o゜▽゜)o

Testisin kaamerat kohe Moya mäel, kust avanes mõnus vaade linnale. Vaatasime Ayanoga ringi ja helistasime mingit kellukest. Väidetavalt tulevad kellukest helistanud inimesed Moya mäele tagasi.  Käisime veel suusatamise olümpiamäel. Sinna sõit oli paras kultuurišokk minu jaoks. Tänavad olid väga kitsad ning täis kurve. Kui siis veel autod paremalt vastu sõitsid, käis südame alt küll jõnks läbi ~(>_<。)~

 Moya mäel




Reisi lõpu poole sõitsime Shiraoisse, kus asus ainude muuseum/küla. Sõidul peatusime ühe aktiivse vulkaani läheduses oleva järve juures. Ma oleks tahtnud kohe vette joosta ja ujuda. Vesi oli nii soe ja paik oli ka väga kaunis.


Ainu muuseumis peeti Ayanod põhikooli õpilaseks, kuna ta riietus meenutab põhikooli koolivormi. Meile seletati mõningaid ainukeelseid sõnu ja toodi näiteid, kus need veel tänapäeval kasutusel on. Näiteks on olemas üks moeajakiri, mille pealkiri on Nonno. Nonno tähendab ainude keeles lille. Peale seda tantsiti, laulud ja tutvustati veel natuke ainu kultuuri. Näites oli naistel suu ning käed tätoveeritud. Tätoveering oli justkui ID-kaart, mis andis aimu, kust piirkonnast isik pärit oli. Ainud kasutasid ka ühte Mukkur-nimelist pilli, mis meenutas kangesti parmupilli oma heli poolest. Pärast muuseumi külastust käisime ühes suveniiripoes, kus olid väga-väga pealetükkivad müüjad. Aina võtsid asju ja hoidsid neid meie silme ees "näe kui ilus" ja siis andsid meile kätte jne. Ma panin need tuimalt riiulisse tagasi. Kui ma pole kaubast huvitatud, siis ma seda ka ei osta =.= Üks müüja määris Ayanole postkaarte pähe ning ta ostis need lõpuks ka ära, et rahu saada.

 Ainud

 Mukkur'i mängimine


Peale Shiraoid liikusime Jigoku-danisse edasi. See koht oli onsene täis. Mind taheti ka jalgadele mõeldud onseni viia, kuid kuna päev oli juba  küllalt kuum, siis ma ei tahtnud oma jalgu veel kuumas vees leotada. Seega sõitsime Noboribetsu Date Jidaimurasse edasi. Noboribetsu Date Jidaimura on Edo perioodi teemapark. See oli nii vinge koht. Kohtasime ninjasid, kurtisaane ja samuraisid. Üks oli päris ikemen, kuid teda piirasid ka kogu aeg naistekarjad. Käisime igasugustes "õuduslossides" ja ninjamajades. Viimases oli põrand kohati 45-kraadise nurgaga, nii et üpris raske oli toa teise otsa jõuda. 

Kui tagasi sõitsime, sattusime veel ühele matsurile peale, nii et ma sain ka oma matsuri kogemuse kätte. Mind vaadati kui ilmaimet ning Ayanol prooviti seeliku alla vaadata. See oli üpris kahtlane, kui kaks noormeest äkki kükitasid ja siis Ayano seeliku alla vaatasid. Nende kurvastuseks olid Ayanol bloomers'id jalas, nii et nad ei näinud mitte midagi xD 
Otsustasime veel poest läbi minna ning seal langes mulle üks kahtlane jaapanlane kaela, kes jõllitas  silma ning üritas minuga inglise keeles rääkida ja igasuguseid asju uurida. Ayano viis mind õnneks ruttu tema juurest ära. See tüüp oli suhteliselt creepy.






Viimased kaks päeva me ei teinud põhimõtteliselt mitte midagi huvitavat. Käisime vaid omiyaget ostmas ja ma kohtusin ühte metalheadist välismaalasega. Tegime oma pea noogutuse ära ja liikusime edasi, aga tüüp vaatas veel mitu korda tagasi ja naeratas. Ta poleks vist oodanud, et Sapporos veel mõnda tumedamat välismaalast näeb xD Viimasel päeval logelesime niisama ja veetsime pool päeva lennujaamas. Ayano onu ostis jälle meile igasuguseid omiyagesid ning tegi kohvikus välja. Poole üheksa paiku õhtul tõusime lendu ja juba 22:10 olime Tokyos, kus meid tore kuumus tervitas. Sel hetkel tahtsin korraks tagasi Hokkaidole, et jälle normaalse temperatuuri käes olla. Kuid see mõte kadus sama kiiresti, kui oli tulnud. Ma olin tagasi oma armastatud Tokyos ♥


Õhtune Tokyo ja purikura Ayanoga

Thursday, September 13, 2012

Hokkaido vol 1

Woop woop tagasi Tokyos ♥ Reis oli vinge. Ma ei suuda vist ealeski seda tänuvõlga Ayanole ja tema perekonnale tasuda.Tema onu sõidutas meid igale poole ja tegi kõik muuseumi külastused, ostud ja kohvikus käimised välja. Ma väga loodan,et nad tulevad Eestisse,et saaks tänuvõlga kuidagigi kustutada. 

 Vaade lennukist ja üliarmsad joogitopsid

Lennujaamas ei nõutud mult mingeid dokumente. Ainult jooki kontrolliti mingi masina abil. Läbisin testi edukalt. Mürke mul seal sees polnud xD. Sõit Hokkaidosse möödus väga kiirelt. Ajasime Ayanoga kogu tee juttu ja aeg lendas. Hokkaido lennujaamas võttis mind vastu kalalõhn. Huvitav algus reisile. Sõitsime bussiga Sapporosse ja seal tuli meile Ayano vanaema vastu. Ta oli väga nooruslik ning energiline. Käisime poes ning liikusime koju. Nende maja oli väga suur. Alguses tundus see isegi liiga suur, kuid nädala jooksul jäi ruumi väheks. Igasugused sugulased ilmusid välja ning ka sõpru toodi väljamaalast vaatama. Ma olin väga paljude jaoks nende esimene välismaalane või hatsugaijin, nagu Ayano sugulane end väljendas. Sööki oli väga palju ja ma sain erinevaid igapäevaseid Jaapani roogi maitsta. Sashimi ja natto ei hakka ka tulevikus mu menüüsse kuuluma. Pean mainima, et Hokkaido on üsna Euroopalik ja mul oli kohati tunne, nagu olesk tagasi Eestis. Pihlakad, kuused, kased olid suhteliselt levinud puud seal.


Jagasin Ayanoga suuremat tuba, mis oli võimalik lükandustega kaheks eritoaks teha. Magasin futoni peal ja nautisin täiel rinnal homestay võimalust. Mu tuba oli eelnevalt ühele Ayano onudest kuulunud, nii et kui me sinna läksime ja  meie futonid välja võeti,siis kukkus ka dakimakura välja. Nalja kui palju. Ayanol oli muidugi väga piinlik xD . Toas oli Buddha altar ja väga palju Soka Gakkai raamatuid ning nende liidri pilt oli ka seinal. Soka Gakkai meenutab kohati Jehoovat... Nad võivad üpriski pealetükkivad olla ja üritavad inimesi liikmeteks värvata. Mind pole küll otseselt proovitud ära rääkida, kuid ümbernurgajuttu ikka aeti. Kui ära hakkasime minema, saime veel Soka Gakkai raamatud ka kingiks xD..

Aga mida ma siis head Hokkaidol tegin? Külastasin väga palju muuseume ja muid toredaid kohti. Teisipäeval käisime erinevates muuseumites. Punane täht oli pea igalpool. See pidi sümboliseerima põhjanaela.  Mulle meenus millegipärast vaid NSV-Liit.  Külastasime Animate ja muid anime poode. Sain veel rohkem nänni oma teisest danna'st xD... Õhtul tegime hanabid (ilutulestik). See oli nii vinge kogemus. Olen neid pisikesi hanabisid alati animedes näinud ja nüüd õnnestus seda ise teha.
Õhtul sõime veel yakinikut, mis jäi minu meelest Eesti grillimisele kõvasti alla. Liha polnud üldse nii maitsev ega mahlane.

 Muuseum 


  Hanabi

Kolmapäeval kohtusin Ayano onuga, kes jäi meiega kuni reisi lõpuni. Ta sõidutas meid igale poole ja tegi kogu aeg välja. Käisime Otarus ja kaunistasime musicbox'i (mul pole õrnemat aimugi, mis selle nimetus eesti keeles on xD), tegime mingi klaasist mobiiliripatsi ja sõitsime paadiga ühest linna otsast teise. Viimane oli minu jaoks kõige toredam. Sinine meri ja mõnus tuul. Inimeste jaoks oli põhiliseks meelelahutuseks kajakate toitmine, kuid mind need linnud pigem häirisid. Tahtsin rahus merd vaadata D: Peale seda käisime veel ühel vaateplatvormil, mis meenutas mulle Panga panka.


 Ayano ja minu musicbox


Vaade vaateplatvormilt

Neljapäeval käisime taas erinevates muuseumites ja ajaloolises külakeses. Viimases olid jälle "oi näe, sellised asjad on meil Eestis ka" momendid xD. Muuseumis  nägin oma silmaga mammuti skeleti ja haniwad! Viimase üle olen ma eriti õnnelik. Õhtu oli Eesti-teemaline, seega tegin neile kartuliputru, hakklihakastet ja kurgi-hapukoore salatit. Ayano vanaema kiitis ning võttis endale ka lisa. Hiljem kirjutas veel retsepti ka üles xD Hapukoor ei olnud küll päris see, mida ma oleks tahtnud, aga ajas asja ära küll. Tegin selle veega lahjemaks, sest Jaapani hapukoor oli väga kõva. Kartuleid pidin mingi imeliku asjaga pudruks tampima. Täitsa lõbus oli seda teha xD.. Ja õhtu lõpuks otsustas mu kaamera katki minna.



 Ajalooline küla ja selle ehitised



 Õhtusöök




Kartulipudru tampimiseks kasutatav seade ning katki läinud kaameraga tehtud pilt. Vaimud ;D

Oeh, pool reisist on nüüd ära räägitud. Hokkaido vol 2 postituse teen homme või nii.

Iskald - The Sun I Carried Alone