Thursday, August 10, 2017

Vaheaeg

Augustiga saabus ka vaheaeg. Kuna ma olen mitu kuud oma fännamistest ja hobidest eemal olnud, siis nüüd üritan kõike järgi teha. Halb on muidugi see, et temperatuur on väga kõrge. Eile oli 36 kraadi varjus ja ma läksin ühika inimesega Ikebukurosse. Õnneks veetsime enamus ajast poodides, kus oli konditsioneer, aga ühest kohast teise liikuda oli ikkagi piin. Kogu tahtejõu ammutasin soovist saada Sailor Moon-i kraami. 

Minu üllatuseks oli Animates parajasti Utena-teemaline kohvik, nii et ma ilmselgelt pidin seal veidi istuma ja üht jooki proovima. Valisin oma lemmiktegelase (hääleandja) joogi - pretty boy tea. Reklaamil olev jook oli väga ilusas klaasis, aga meile anti joogid plastiktopsides. Illusiooni purunemine.



Kohviku kõrval oli kohe suurem hulk gachapon masinaid ja ka 2 Sailor Moon-i oma. Ühest sain Sailor Moon-i peegli ja teises Mercury muutumiskepikese. Lootsin tegelikult mõlemast vaid Sailor Moon-i asju saada, aga noh. Animates ostsin veel ühe Versailles-i roosi rätiku ja Sailor Moon-i ründamiskepi (ma isegi ei tea, kuidas neid eesti keeles tõlkida). Ühest anime taaskasutuspoest leidsin veel Arina Tanemura twitteri artbooki, kus olid sees Sailor Moon-i ja KKJ-i joonistused. Lõpuks liikusime karaokesse ja laulsime seal anime laule. Päev täis fännamist ja nostalgiat.





Juuli

Juuli möödus sarnaselt juunile õppides ja palavuse kätte surres. Viimati polnud juuli kohe kindlasti nii palav kui see aasta. Konditsioneeriga on hea, aga kui peab oma toast/klassiruumist välja minema, siis on selline tunne nagu oleks saunas. 

Juuli alguses toimus selle suve viimane meetup, sest juuli-august on suhteliselt jubedad kuumuse ja niiskuse tõttu. Keegi ei taha siis lolitat kanda (ega oast väljagi minna). Meetupist mul eriti midagi meeles pole. Käisime kohvikus lõunatamas - nende koogid on jätkuvalt lihtsalt sai ja kreem - mitte just kõige paremad. Lisaks on kuumusega Jaapanis ka prussakate hooaeg. Kui Eestis on prussakad vaid mustades kodudes, siis Jaapanis on need vist tõesti suvel igas majas. Need pole puhtusega siin üldse seotud. Isegi kohvikutes lasevad ringi (nagu ka selles, kus me käisime). Pärast kohviku külastust otsisime tund ühte pisikest pop-up poekest, mistõttu kõndisime Harajukus edasi-tagasi jubeda kuumusega. Lõpuks leidsime selle üles - oli hästi pisike ja suuantud vaid classic lolitadele, nii et ma liikusin sealt kiiresti välja jälle. Peale seda läksid kõik oma teed. Mina üritasin Moitie uut kleiti saada, kuid ei õnnestunud. Ei tahtnud eelnevalt broneerida, kuna hind oli väga krõbe ja polnud soovi Mana kotis osta. Kui ma peaks käima 1/3 stipist välja, siis ma tahan kleiti ikka enne selga proovida ja vaadata kas see ka sobib. Poes minu soovitud värvis kleiti polnud ja nii see ostmata jäigi.

Juulis ilmus ka uus lolita- ja tänavamoele suunatud ajakiri Melt. Oma suureks rõõmuks avastasin,et pääsesin nende event snap rubriiki.


Enne sessi sain Kumikoga kokku ja veetsin temaga mõnusalt aega Tokyo tower-i ümbruses, mis oli kergelt Sailor Moon-i hõnguline minu jaoks :D Ajasime juttu ja muljetasime niisama. Ta on nüüd sarnaselt kõikidele teistele jaapanlannadele abielus ja kolis augustis mehega Tokyost ära. Naljakas on mõleda,et tema suurim hirm ülikooli ajal oligi see, et ei abiellu kunagi. Aga ta tundus õnnelik olevat, loodetavasti see nii ka jääb. 

Juuli lõpus toimus meie kolkakülas tantsufestival, mis kestis 2 päeva. Käisime ise seda vaid laupäeval vaatamas, sest kõik tantsugrupid tantsisid ühte ja sama tantsu. Eesmärk oli parim välja selgitada või midagi muud sarnast. Nägime ka mingit poistebändi ja tundsime kergelt ebameeldivat piinlikust neid vaadates. Jaapanlannadele läksdi nad muidugi väga peale. Üritasime ka käia Sumidagawa ilutulestikku vaatamas. Kuid kahjuks liikusime sinna liiga hilja ja ilm oli kohutav, seega saime paraja sahmaka vihma kaela ja ilutulestikku nägime vaid kaugelt.




video

Friday, July 14, 2017

Juuni

Juuni alguses toimus ILD (International Lolita Day) tähistamine. Selle puhul käisime Conradi hotellis lõunatamas, proovides erinevate maade toite koogikeste ja võileibade näol. Toit oli maitsev, aga teenindus oli väga aeglane. Meil paluti istet võtta, öeldes, et kohe hakatakse toitu tooma, kuid tegelikult ootasime üle tunni,et midagi saada. Asja ei teinud paremaks tõsiasi,et meie gruppi (~20 inimest) teenindas vaid üks töötaja. Toit oli muidu ise väga hea ja vaade niisamuti. Enne meetup-i käisin veel Sergey-ga ülikoolis pildistamas ja saime paar päris head pilti.

 

Juuniga saabus ka põrgukuumus ja vihm vaheldumisi. Kahjuks pole siin nagu Eestis, et kui tuleb vihma, siis temperatuur langeb ka. Kuumus jätkub ilma ühegi muutuseta. Samas õitsevad sel perioodil Ajisa-d (hydrangea?) ja on meeletult ilusad. Juuni esimestel nädalavahetusel korrastasime  ühika tagahoovi ning pärasat grillisime seal. 

 




Ühel nädalavahetusel kutsus sõbranna Inokashira parki pildistama, sest tema sõber soovis harjuada. See oli üsna omapärane pildistamine, aga vähemalt sain taas uues kohas käidud.








Juuni lõpus sain Gakugeis õppiva lolitaga kokku ja käisin temaga Harajukus. Pärisin temalt veidi lolitamoe kohta, eesmärgiga midagi oma uurimusse kirja saada. Külastasime ka Q-pot kohvikut, kuhu oli peagi saabumas Sailor Moon-i collab. Käisime veel Iiriseid vaatamas ning ühtlasin hankisin endale Meiji pühamust omikuji, mille sisu jäi mulle üsnagi arusaamatuks. 


 



Põhimõtteliselt olen ma kogu juuni veetnud õppides,sest ülikoolis on nii jube kiire. Midagi erakordselt huvitavat pole teinud. Võib-olla oleks muljed huviavamad, kui ma kohe pärast kuskil käimist ja millegi kogemist sellest ka kirjutaks, aga aega on nii vähe,et seda on raske teha. Vaheajal muutub ehk asi paremaks, kuigi ma ei taha augustis toast väljagi minna selle põrgukuumusega.

Friday, May 26, 2017

Maikuu

Ei edene see blogimine viimasel ajal üldse. Üritan nüüd kiire ülevaate maist (ja ka viimasest aprilli päeavast) anda. 

Aprilli lõpus sain taas Shoukoga kokku. Algselt plaanisime kinno minna, kuid peagi saabuvate pühade tõttu olid kõik enam-vähem väljamüüdud või siis jooksid suhteliselt igavad filmid. Seega jäi meil kinos käimata, kuid kolasime niisama Ikebukuros ringi. 



Mai esimesel nädalal oli golden week ja mul oli koolsit 3 vaba päeva + nädalavahetus. Ühel päeval käisime kaikani (ühika) inimestega Koganei pargis ja Edo arhitektuuri muuseumis. Ilmateade lubas pilvist ilma, kuid lõpuks säras ikka päike ja ma sain kerge päikesepiste ja -põletuse. Õhtul läksime veel karaokesse, kus ise viibisin 5 tundi ja teised jäid minust veel edasi sinna. 





Jägmisel päeval tomus lolitamoele suunatud üritus Neo a la carte, kuhu läksin ühe seminari sõbrannaga. Üritusel ei tohtinud kahjuks pilte teha, nii et neid mul jagada pole. Otsest ajakava seal polnud (või noh hiljem avastasin,et netis oli mingi ajakava olemas), kuid kohapeal sellest eriti aimu ei saanud. Inimesed vaatasid müüdavat kraami, milleks olid põhiliselt akseussaarid ja ootasid moeshow'd. Midagi eriti vapustavat ei toimunud ja jättis mulle pigem igava mulje võrreldes välismaal toimuvate üritustega. Samas oli see vist suunatud pigem neile, kes lolitamoega alles alustavad. Vähemalt oli gothic lolita moeshow vinge. Atelier Bozi rõivastus on lihtsalt nii ilus. Olen üsna kurb,et neil kõik teaparty-d jne vaid Osakas toimuvad. Tahaks kangesti ühele minna,aga ma ei taha selle jaoks teise linna sõita.


Mu riietus Neo a la carte-l + ainuke asi, mis ma sealt ostsin.

Vahepeal korraldas Ato siinsetele MEXTi üliõpilastele õhtusöögi sumole pühendatud restoranis. Me tundsime end kohati nagu loomaaias, sest kõik vaatasid meie laua poole nagu poleks enne välismaalaseid näinud. Vähemalt saime Jaapani ühiskonna kohta taas palju uut ja huvitavat näha. Nt oli seal parajasti mingi grupp naisi, kellel oli vist naisteõhtu. Kõik nad fännasid sumole pühendatud lugude esitajaid, panid raha söögipulkade vahele ja siis selle omakorda esinejate obi vahele. Ise olid kogu selle tegevuse juures õhinat täis ja kilkasid nagu noored. Enamused neist tundusid ka olevat ohitorisama-d.


Eelmisel nädalal sain sõpradega kokku ning külastasin nendega Ueno muuseumis toimuvat Babel'i näitust. Seal oli väga palju huvitavaid pilte ja üsna kurb oli, et me ei jõudnud kõiki rahus läbi vaadata, sest muuseum pandi kinni. Hiljem läksime veel retrohõngulisse kohvikusse ja ajasime niisama juttu.


Samal nädalavahetusel toimus ka lolitadega piknik. Kogunesime Harajukus ja turistid pildistasid meid kõvasti. Üks mees oli eriti nahaalne ja surus kaamera meile lihtsalt näkku. Ameerikast pärit lolita hakkas seetõttu eriti valjult karjuma (ja ropendama) ning peletas nii mehe eemale. Ta oli üldse ee.. väga verbaalne selle suhtes, mis talle ei meeldi ja ma sain kerge  kultuurišoki.
 
Kahjuks on Harajukust  saanud koht, kuhu väga kogunema ei kipu. Kui sinna on vaja minna, siis ürita võimalikult ruttu end läbi inimeste pressida, et sihtkohta jõuda. Muidu turistid ainult ahsitavad oma kaameratega ja üsnagi nahaalselt. Kurb on näha, mis Harajukust saanud on.  Paar aastat tagasi nautisin ma seal igat hetke ja nüüd üritan lihtsalt läbi inimmassi joosta ja poodi jõuda, varjates erinevate turistide kaamerate eest oma nägu.

Aga tagasi teema juurde. Pikniku teemaks oli old-school lolita, aga kuna päev oli ikka väga palav, siis ma loobusin oma algsest coordist (tegin seda umbes 3 korda ringi) ja läksin lõpuks üsna casual-ilt kohale. Liikusime Yoyogi parki ja võtsime seal istet. Mingi herilane tiirutas meie keskel oma 30 minutit, nii et me pidime kohta vahetama. Piknikul midagi eriti huvitavat ei teinud. Enamus inimesi õppis heegeldama (ja mulle tuli suure üllatusena, et Ameerikas ei õpetata käsitööd - õmblemist/heegeldamist/kudumist jne). Hiljem mängisime veidi kaarte ja siis liikusin ma ka juba koju. Päev oli väga palav ja ma ei suutnud rohkem väljas olla, kuigi sel hetkel hakkas kuumus juba vaikselt järgi andma. 

 Piknik ja mu casual coord