Thursday, August 10, 2017

Juuli

Juuli möödus sarnaselt juunile õppides ja palavuse kätte surres. Viimati polnud juuli kohe kindlasti nii palav kui see aasta. Konditsioneeriga on hea, aga kui peab oma toast/klassiruumist välja minema, siis on selline tunne nagu oleks saunas. 

Juuli alguses toimus selle suve viimane meetup, sest juuli-august on suhteliselt jubedad kuumuse ja niiskuse tõttu. Keegi ei taha siis lolitat kanda (ega oast väljagi minna). Meetupist mul eriti midagi meeles pole. Käisime kohvikus lõunatamas - nende koogid on jätkuvalt lihtsalt sai ja kreem - mitte just kõige paremad. Lisaks on kuumusega Jaapanis ka prussakate hooaeg. Kui Eestis on prussakad vaid mustades kodudes, siis Jaapanis on need vist tõesti suvel igas majas. Need pole puhtusega siin üldse seotud. Isegi kohvikutes lasevad ringi (nagu ka selles, kus me käisime). Pärast kohviku külastust otsisime tund ühte pisikest pop-up poekest, mistõttu kõndisime Harajukus edasi-tagasi jubeda kuumusega. Lõpuks leidsime selle üles - oli hästi pisike ja suuantud vaid classic lolitadele, nii et ma liikusin sealt kiiresti välja jälle. Peale seda läksid kõik oma teed. Mina üritasin Moitie uut kleiti saada, kuid ei õnnestunud. Ei tahtnud eelnevalt broneerida, kuna hind oli väga krõbe ja polnud soovi Mana kotis osta. Kui ma peaks käima 1/3 stipist välja, siis ma tahan kleiti ikka enne selga proovida ja vaadata kas see ka sobib. Poes minu soovitud värvis kleiti polnud ja nii see ostmata jäigi.

Juulis ilmus ka uus lolita- ja tänavamoele suunatud ajakiri Melt. Oma suureks rõõmuks avastasin,et pääsesin nende event snap rubriiki.


Enne sessi sain Kumikoga kokku ja veetsin temaga mõnusalt aega Tokyo tower-i ümbruses, mis oli kergelt Sailor Moon-i hõnguline minu jaoks :D Ajasime juttu ja muljetasime niisama. Ta on nüüd sarnaselt kõikidele teistele jaapanlannadele abielus ja kolis augustis mehega Tokyost ära. Naljakas on mõleda,et tema suurim hirm ülikooli ajal oligi see, et ei abiellu kunagi. Aga ta tundus õnnelik olevat, loodetavasti see nii ka jääb. 

Juuli lõpus toimus meie kolkakülas tantsufestival, mis kestis 2 päeva. Käisime ise seda vaid laupäeval vaatamas, sest kõik tantsugrupid tantsisid ühte ja sama tantsu. Eesmärk oli parim välja selgitada või midagi muud sarnast. Nägime ka mingit poistebändi ja tundsime kergelt ebameeldivat piinlikust neid vaadates. Jaapanlannadele läksdi nad muidugi väga peale. Üritasime ka käia Sumidagawa ilutulestikku vaatamas. Kuid kahjuks liikusime sinna liiga hilja ja ilm oli kohutav, seega saime paraja sahmaka vihma kaela ja ilutulestikku nägime vaid kaugelt.





No comments:

Post a Comment